Eliase sünni lugu

Juuli 2020

"Kirjutan meie teise lapse sünniloo. Mul oli soov, et mitmed asjad läheksid teisiti, kui olid läinud esimese lapse sünnil. Esimesest sünnitusest ei ole mul traumeerivat mälestust ja ei mäleta ma ka valu, aga see kestis väga kaua (39h) ja lõpp venis ka pikaks. Seetõttu teadsin, et tahan kasutan teisel korral doula abi. Võtsin ühendust Aale-Triinuga. 34. nädala paiku õpetas ta meile harjutused, mida saime mehega koos teha, toetamsks sünnituse pehmemat kulgu. Ootasime põnevusega, millal sünnitus algab. Mehe ennustuste kohaselt hakkas asi hargnema üks päev enne tähtaega ja nagu minu taotlus ette nägi - rahulikul hommikul peale ärkamist :) Tundsin väikseid valusid alakõhus, millegapärast olin ma veendunud, et tunne peaks tulema ülakõhust. Seepärast kahtlesin, kas toimub ikka õige asi. Paari tunni pärast helistasin Aalele, et küsida, mis ta arvab, kas ma sünnitan. Ta arvas, et eks lähiajal hakkab midagi toimuma. Kuna eelmine sünnitus tähendas megamaratoni, otsustasin, et lähen magama. Magasin kaks tundi. Peale ärkamist olin üsna kindel, et sünnitegevus käib. Tuhud ei olnud väga intensiivsed. Kui tuhu tuli, tahtis keha teha puusaringe. Tuhudest ei lasknud ma end väga häirida ja tegin samal ajal ka perele söögi valmis. Peale sõrme lõikamist sain aru, et tuhu ajal pean noa käest panema. Konsulteerisin telefoni teel veel Aalega, kes suutis mu rääkimisest-hingamisest aru saada, kus maal mu sünnitus on ja mis asendeid, võtteid ma peaksin rakendama, et arengule kaasa aidata. Kuna pelgasin ikka, et asi võib venida pikale, tahtsin minna jalutama ja siis dušši alla. Aalega rääkides sain aru, et veel pean vabastama mõned emotsioonid ja mõtted, mis mind ei toeta. Jalutama ma ei läinud ja peale dušši helistasin Aalele ja ta hakkas minu poole tulema. Ühel korral otsustasin telefoniäpiga mõõta ka tuhude vahet, sain 4 minutit. See aga ei suunanud mind mõttele, et peaks haiglasse minema, sest esimesel sünnitusel istusin tunde ja tunde tuhusid mõõtes ja 3-minutiliste vahede tulemusel oli avatust ikka 3cm, seega ei tegelenud mõõtmisega seekord üldse. Tuhud läksid intensiivsemaks. Läksin magamistuppa ja istusin väikese madala pingikese peale, käed toetamas voodile, iseenesest tuli mu seest sügav hingamine ja madala vokaaliga välja hingamine. Aale tuli ja masseeris mu turja. Seejärel soovisin minna voodisse pikali ja Aale asetas peanut-palli mu jalge vahele ning suunas mind sobivasse asendisse. Vahepeal jõudsin mu vanemad ja võtsin vanema lapse endaga kaasa. Ühel hetkel hakkasin tundma pressi-tunnet. Otsustasime, et hakkame haiglasse sättima, sinna oli 20-minutilise autosõidu tee. Püsti tõustes tahtsin uuesti kohe maha käpuli minna. Õnnestus rutata autoni, tagaistmele ja käpuli. Aale ütles, et hoiaksin ülakeha allpool ja hingaksin kiiresti, siis laps kindlasti autos sündida ei saa. Tagapingile minnes tulid veed ära. Asusime teele. Pigistasin mehe õlga, haiglale lähenedes hakkasin tundma, kuidas laps juba tahab tulla, tundsin pea survet. Mees sõitis rahulikult haigla ette, ma tuhisesin ruttu haigla uksest sisse ja kiskusin ülariideid ära, teatades, et kohe tuleb laps! Läksin käpuli raamile ja veenduti, et pea paistab. Mind kiirustati lähimasse sünnitustuppa. Kiire koroonapulk ninna ja sain siirduda sünnitustoa lauale. Ämmaemand suunas mind külili asendisse ja peale kahte satsi pressimist, oligi laps käes! Kõik mis ma korrutasin oli, et uskumatu, uskumatu, see on tehtud. See käis väga kiiresti. Kell 13 ärkasin ma oma lõunaunest, kell kaks tegin veel süüa, pool viis võtsid mu vanemad vanema lapse ja paar minutit peale viit sündis beebi, vaid peale üheksat minutit sünnitustoas. Kuna esimene sünnitus oli nii pikk, siis oli selline kiire-pehme sünnitus mulle nii suur üllatus, positiivne üllatus. Kõik läks väga hästi ja tõeks said ka kõik minu sõnastamata soovid. Ma olen täiesti veendunud, et doula Aale-Triinu juhendamised ja tehtud harjutused mängisid väga suurt rolli. Kui on võimalus kasutada sellist pehmet ja täpset sekkumist sünnituse kulu kergendamiseks, siis soovitan seda igaühele. Parim võimalikest sekkumisviisidest on kindlasti doula abi :). Parimat ja suur tänu veelkord!"

Mari-Ann